Nüüd olen käinud juba teises kommunikatsiooniteooria loengus ja kui algul arvasin, et blogimine küll minule ei ole, siis praegu tundub see juba täitsa lahe. Mõtteid ja teemasid, mida kirja panna, on tekkinud palju. Olen saanud lahti ka kirjutamiskrambist, mis esimestel kordadel vägisi tekkida tahtis. Kommunikatsiooniteooria loengud on siiani olnud väga põnevad ja huvitavad ning loodan, et need ka jätkuvad sellistena.
Teises loengus rääkisime kommunikatsiooni ja kultuuri teemadel. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus, meie igapäevaelu. Kõik see, mida me teeme ja kogeme, on seotud kultuuriga. Seda mõistet võidakse kasutada väga erinevates tähendustes. Olgu siis selleks meie teadmised, oskused, traditsioonid, kombed jne. Eri riikidel on ka kultuur erinev.
Juhtusin lugema ühte artiklit, kus oli välja toodud teiste riikide kombed ja tavad. Meie ühiskonnas tunduksid need uskumatud, kuid neis riikides on see normaalne. Tooksin neist mõned siin ka välja.
Näiteks:
1)Madagaskaril ei tohi naine pesta oma venna rõivaid
2)Rase naine ei tohi süüa ajusid ega istuda ukselävel
3)Lapsed ei tohi öelda oma isa nime ega viidata ühelegi tema kehaosale.
4)Indoneesias on pea püha ja puutumatu kehaosa, seda ei tohi keegi teine katsuda (isegi lapse pea paitamine)
5)Ka ei tohi Indoneesias olla madalamal positsioonil asuva inimese pea kõrgemal positsioonil asuva inimese omast kõrgemal. Tänavapildis on üsna tavaline, et indoneeslased pendeldavad üles ja alla, sest vanematest inimestest või tähtsatest isikutest möödudes on nad sunnitud põlvi kõverdama.
Nende kombed ja tavad peituvad sageli sügaval ajaloos ja uskumustes.
Ka meil Eestis on pikaldased traditsioonid ja kultuurisündmused. Üheks meie suurimaks kultuurisündmuseks võiks nimetada laulu- ja tantsupidu. Neid on korraldatud juba alates 1869. aastast ja loodetavasti see ei katke. Külastasin suvel ka ise seda üritust ning kõik see, mis seal toimub oli vägev. Et kõike seda uskuda, peab oma silmaga nägema! Kes ei laula ega tantsi, see istub murul ja vaatab pealt. Kes ise kohal ei ole, see vaatab televiisorist. See on nagu norrakatel suusatamine või inglastel jalpalli finaal. Inimesed on üksmeelsed ja rõõmsad. Rahvale, kes on pidanud kaua olema vabaduseta, tähendab see palju. Eesti suurima kultuurisündmuse üle on kade nii mõnigi riik.
Kultuur on ja jääb osaks meie kõigi elust. Olenemata sellest, mis riigis me elame või rahvusest oleme, peame arvestama teiste kultuuritega ja säilitama meie riigi kultuuri traditsioone.
Juhtusin lugema ühte artiklit, kus oli välja toodud teiste riikide kombed ja tavad. Meie ühiskonnas tunduksid need uskumatud, kuid neis riikides on see normaalne. Tooksin neist mõned siin ka välja.
Näiteks:
1)Madagaskaril ei tohi naine pesta oma venna rõivaid
2)Rase naine ei tohi süüa ajusid ega istuda ukselävel
3)Lapsed ei tohi öelda oma isa nime ega viidata ühelegi tema kehaosale.
4)Indoneesias on pea püha ja puutumatu kehaosa, seda ei tohi keegi teine katsuda (isegi lapse pea paitamine)
5)Ka ei tohi Indoneesias olla madalamal positsioonil asuva inimese pea kõrgemal positsioonil asuva inimese omast kõrgemal. Tänavapildis on üsna tavaline, et indoneeslased pendeldavad üles ja alla, sest vanematest inimestest või tähtsatest isikutest möödudes on nad sunnitud põlvi kõverdama.
Nende kombed ja tavad peituvad sageli sügaval ajaloos ja uskumustes.
Ka meil Eestis on pikaldased traditsioonid ja kultuurisündmused. Üheks meie suurimaks kultuurisündmuseks võiks nimetada laulu- ja tantsupidu. Neid on korraldatud juba alates 1869. aastast ja loodetavasti see ei katke. Külastasin suvel ka ise seda üritust ning kõik see, mis seal toimub oli vägev. Et kõike seda uskuda, peab oma silmaga nägema! Kes ei laula ega tantsi, see istub murul ja vaatab pealt. Kes ise kohal ei ole, see vaatab televiisorist. See on nagu norrakatel suusatamine või inglastel jalpalli finaal. Inimesed on üksmeelsed ja rõõmsad. Rahvale, kes on pidanud kaua olema vabaduseta, tähendab see palju. Eesti suurima kultuurisündmuse üle on kade nii mõnigi riik.
Kultuur on ja jääb osaks meie kõigi elust. Olenemata sellest, mis riigis me elame või rahvusest oleme, peame arvestama teiste kultuuritega ja säilitama meie riigi kultuuri traditsioone.
No comments:
Post a Comment